Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas lepingu, millega investeeritakse CO2-vahenditest 14,4 miljonit eurot Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennuväljade energiatõhususe tõstmiseks.

- Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks investeeritakse 9,3 miljonit eurot. Foto: Jarek Jõepera
„Energiasäästlike ja alternatiivseid kütuseid kasutavate lahenduste kaudu saame vähendada lennutaristu keskkonnamõju ning tagada, et Eesti lennujaamad ja -väljad panustavad vastutustundlikult kliimamuutuste leevendamisse,“ ütles taristuminister Vladimir Svet. Toetuse abil parendatakse hoonete küttelahendusi, muudetakse elektrivõrgud tõhusamaks ning tehakse muud vajalikud tööd, et lennujaamade energiakasutus oleks säästlikum.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mis on üles- ja allavoolu heitmed?
Mõjuala 3 on kaudne heide, mida on kõige keerulisem hinnata. Mõjuala 3 jagatakse omakorda üles- ja allavoolu tegevusteks. Mida täpsemalt tuleb mõõta? Selgitame enim kasutatava juhise, GHG Protocoli järgi.
Saksa lennufirma Lufthansa lisab müüdavatele piletitele järgmise aasta algusest keskkonnatasu, mille suurus ulatub 1–72 euroni, teatas ettevõte.
Euroopa Liit liigub kliimaneutraalsuse poole, kuid transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on endiselt pigem aeglane. Eile avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt raskendab transpordisektori üleminekut jätkusuutlikkusele suurenev transpordinõudlus ja nii inimeste kui ka kaupade veoks kasutatavate säästvate transpordiliikide aeglane kasv.
Dekarboniseerimine on merenduses vältimatu. Selleks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka toetavat õigusruumi, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken (PhD).
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“