Lennujaamad saavad keskkonnamõju vähendamiseks 14,4 miljonit eurot
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas lepingu, millega investeeritakse CO2-vahenditest 14,4 miljonit eurot Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennuväljade energiatõhususe tõstmiseks.
Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks investeeritakse 9,3 miljonit eurot.
Foto: Jarek Jõepera
„Energiasäästlike ja alternatiivseid kütuseid kasutavate lahenduste kaudu saame vähendada lennutaristu keskkonnamõju ning tagada, et Eesti lennujaamad ja -väljad panustavad vastutustundlikult kliimamuutuste leevendamisse,“ ütles taristuminister Vladimir Svet. Toetuse abil parendatakse hoonete küttelahendusi, muudetakse elektrivõrgud tõhusamaks ning tehakse muud vajalikud tööd, et lennujaamade energiakasutus oleks säästlikum.
Mõjuala 3 on kaudne heide, mida on kõige keerulisem hinnata. Mõjuala 3 jagatakse omakorda üles- ja allavoolu tegevusteks. Mida täpsemalt tuleb mõõta? Selgitame enim kasutatava juhise, GHG Protocoli järgi.
Euroopa Liit liigub kliimaneutraalsuse poole, kuid transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on endiselt pigem aeglane. Eile avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt raskendab transpordisektori üleminekut jätkusuutlikkusele suurenev transpordinõudlus ja nii inimeste kui ka kaupade veoks kasutatavate säästvate transpordiliikide aeglane kasv.
Dekarboniseerimine on merenduses vältimatu. Selleks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka toetavat õigusruumi, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken (PhD).
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.