Balti konkursil auhindu noppinud UP Catalyst: rohepesu on suur mure
Süsinikuheitest materjale valmistav UP Catalyst võitis Baltikumi jätkusuutlikkuse konkursil ainsana kaks kategooriat. Skepsist selliste tehnoloogiate vastu on tunda, sest rohepesu on palju, ütlevad nad.
UP Catalyst teabehalduse juht Azeem Hamid märgib, et inimesed väärkasutatavad sõnu nagu jätkusuutlikkus, roheline ja bio, mistõttu ei tehta vahet, mis on päris ja mis on rohepesu. Foto: Baltic Sustainability Forum
2019. aastal asutatud UP Catalyst püüab kinni süsinikuheidet ja toodab sellest grafiiti ja süsinikumaterjale, mida kasutatakse näiteks akudes, värvides, betoonis ja komposiidis. UP Catalyst teabehalduse juht Azeem Hamid tõdes, et lokaalselt grafiidi tootmine on vajalik, kuna sõltume tugevalt Hiinast.
Eesti ettevõtted võitsid neljandat korda toimunud Baltimaade jätkusuutlikuma ettevõtte konkursil kümnest kategooriast viis ning kõik neli eriauhinda. UP Catalyst võitis kaks kategooriat.
Euroopa Liidu regulatsioonid näitavad, mida on oodata aastate pärast. Selleks on vaja pikka vaadet. Kuigi halduskoormus kasvab eelkõige suurettevõtetele, pole see probleem, rääkisid Balti tippjuhid jätkusuutlikkuse foorumil.
Kolm aastat tagasi Ragn-Sellsist lahkunud tippjuhi Rain Vääna idufirma Kwota läks saneerimisele – alles kaks aastat tagasi lootis Vääna, et ettevõttest saab mõne aasta pärast ükssarvik.
Roheinvesteeringutele keskendunud investeerimisühing Grünfin teatas, et lõpetab tegevuse. “Tõesti panime kogu oma hinge ja jõu sinna sisse, et teha midagi ägedat ja väga head,” rääkis Grünfini kaasasutaja ja suuromanik Triin Hertmann Äripäevale.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.