Toidutootjad ja kaupmehed tegid valitsusele ettepaneku lükata kestlikkusaruande esitamise tähtaega edasi
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit tegid ühisavalduse, kutsudes ka teisi ettevõtlusorganisatsioone ühinema ettepanekuga lükata edasi suurettevõtetele määratud kestlikkusaruandluse kohustuse tähtaega vähemalt aasta võrra ning esitada vastavasisuline ettepanek ka Euroopa Komisjonile.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, esindades koos liikmesorganisatsioonidega enam kui 30 000 juriidilist ja füüsilist isikut, ning Eesti Kaupmeeste Liit, kuhu kuulub 60 juhtivat kaubandusettevõtet, leiavad, et ESG aruandluse nõuete rakendamine on praegusel kujul ettevõtjatele ülemäärane koormus, mis suurendab bürokraatiat ja toob kaasa ebamõistlikult suured halduskulud. Euroopa Komisjon on juba alustanud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisregulatsioonide lihtsustamise plaani ettevalmistamisega ning välja on kuulutatud uue ühtlustatud omnibussmääruse avaldamine 2025. aastal. Seetõttu on mõistlik ESG aruandluse kohustuse kehtestamine edasi lükata, et tagada sujuvam ja kuluefektiivsem kohandumine uute reeglitega.
Seotud lood
Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril, nagu lubatud, kestlikkusaruandluse kärpeettepanekud ehk nn omnibus-paketi. Selle jõustumisel väheneks ettevõtete iga-aastane halduskoormus hinnanguliselt 6,3 miljardi euro võrra. Ilma omnibus-paketita on ELi varasemate otsustega tekitatud kestlikkusaruandluse halduskoormus ligikaudu 10 miljardit eurot aastas.
Kellele on ESG aruannet vaja, küsib endine õiguskantsler Allar Jõks. Igatahes mitte tarbijale, arvab ta.
Esimene korrektne ESG aruanne Eestis on avalik: TKM Grupp avaldas standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, milline see välja näeb.
Kuidas andmemahtu vähendada ja teiste vigadest õppida
Standardis on küll 1200 andmepunkti, aga ettevõttele olulisi kümme korda vähem. Kuidas andmemahtu vähendada ja millised on korduma kippuvad vead auditites, jagab KPMG vandeaudiitor Siim Kannistu.
Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele