• 17.04.25, 11:53

Euroopat räsisid mullu erakordne kuumus, tormid ja üleujutused

Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, 2024. aasta oli kõige soojem alates mõõtmise algusest. Lisaks kuumusele kannatas Euroopa suurte üleujutuste ja tormide all. Ka Eesti ei jää puutumata.
Torm nimega Boris räsis Euroopat 2024. aasta sügisel. Rumeenia külas Slobozia Conachi põgenesid inimesed oma lemmikloomadega üleujutatud kodudest. Foto: AFP/Scanpix
  • Torm nimega Boris räsis Euroopat 2024. aasta sügisel. Rumeenia külas Slobozia Conachi põgenesid inimesed oma lemmikloomadega üleujutatud kodudest. Foto: AFP/Scanpix
Eelmisel aastal registreeriti üle Euroopa rekordeid. Sageli tuli ette ränki torme ja ulatuslikke üleujutusi, mis tõid kaasa vähemalt 335 hukkunut ja puudutasid umbes 413 000 inimest.
Eelmine aasta oli kõige soojem üle maailma alates mõõtmise algusest, ületades esimest korda 1,5 kraadi piiri.
Kliimatingimustes esines kogu aasta vältel ebatavaline kontrast ida ja lääne vahel: kui idas valitsesid äärmiselt kuivad ja mõnikord rekordiliselt soojad olud, siis läänes oli soe, aga märjem.

Seotud lood

Uudised
  • 10.01.25, 12:08
2024 oli kõige soojem aasta, ületades esimest korda 1,5 kraadi piiri
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Uudised
  • 02.01.25, 15:26
2024 ilm Eestis: erakordselt soe, päikesepaisteline ja äikseline
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Arvamused
  • 11.02.25, 09:07
Ettevõtjaid üle maailma ootavad ees rangemad kliimapiirangud
Rahvusvaheline Kohus otsustab tänavu, millised on riikide kohustused kliimamuutuste ärahoidmisel. See tähendab ilmselt laialdasemaid piiranguid ettevõtetele ja suuremat vastutust juhtkonnale.
Arvamused
  • 25.03.25, 09:42
Laura Vilbiks, Marilin Eessalu: keskkonnaregulatsioonide lõdvendamine ohustab meid ennast
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 11:26
Karl-Martin Rammo isiklikust kogemusest sai ökoloogiline äratuskell
Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele