Eestis esitletakse esmakordselt tulevikutehnoloogiaid maapõue uurimiseks
Rahvusvaheline arendusprojekt AGEMERA toob esmakordselt Eestisse maavarade uuringuteks loodud kosmilise kiirguse osakesi kasutatava tipptehnoloogia ja droonipõhise andmete kogumisseadme.
Uued tehnoloogiad võimaldavad maapõue uurida kalleid ja töömahukaid kaevandeid tegemata.
Foto: Sirle Liivamägi/Geoloogiateenistus
Euroopa sõltub endiselt kriitiliste toorainete impordist, kuid nende vajadus rohepöördeks kasvab kiiresti. Uued, säästlikud tehnoloogiad lubavad muuta maapõueuuringud täpsemaks ja läbipaistvamaks.
Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.
Euroopa Komisjoni tunnustus Eesti tööstussektori idufirma UP Catalysti projektile muuta süsihappegaas ehk CO₂ akudes kasutatavaks grafiidiks avab ettevõttele võimaluse suureks läbilöögiks, aga esialgu muu hulgas ka lihtsustatud loamenetlusi ja paremat juurdepääsu rahastusele.
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.