Valitsus kiitis heaks ESG aruandluse edasilükkamise
Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra. Riik tahab aga muuta aruannete esitamise täielikult vabatahtlikuks või vähemasti kaotada ära igal aastal raporteerimine.
Rahandusministeerium Jürgen Ligi ütles, et kestlikkusaruanne ei toeta pingutust vähendada bürokraatiat, kuid ettevõtted raporteerivad ka vabatahtlikult, et anda kindlust tarbijale ning parandada oma turupositsiooni.
Foto: Liis Treimann
Suurettevõtjad ehk teine laine peab 2025. aasta asemel raporteerima 2027. aasta kohta ning kolmas laine ehk börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad 2026. aasta asemel 2028 kohta. See otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.
Seni on tundunud, et ettevõtjad ootavad pikisilmi ESG aruandluse edasilükkamist ja leevendusi, kuid Euroopa ettevõtete ulatuslik uuring näitab, et senisele korrale jagub poolehoidjaid rohkem kui lõdvendustele. Sellegipoolest leitakse kehtivas direktiivis hulga paranduskohti.
Seni on välja käidud, et ESG aruandluse kohuslasteks võiksid jääda need ettevõtted, kel töötajaid üle 1000. Omnibus-paketi eestvedajast Euroopa Parlamendi saadik tahaks tõsta lävendi lausa 3000 töötajani.
Euroopa Keskpank toetab kestlikkusaruandluse lihtsustamist, kuid näeb tõsist ohtu, et liigne lõdvendamine tuleb andmete kvaliteedi arvelt, pärssides läbipaistvaid investeeringuid.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.