Kädi Ristkok: maailma edukaimadki investorid oleksid rohepöörde tootlikkusega rahul
Kulude asemel tuleb keskenduda hoopis sellele, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob, tõdeb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Sel nädalal toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik istung, mille tähelepanu keskmes oli rohepöörde finantsmajanduslik mõju. Kuigi arutelul käsitleti mitmeid olulisi aspekte ja selgitati ka puhtasse majandusse tehtavate investeeringute vajadusi, oli arutelu fookus peamiselt kuludel. Riigi roll on aga investeerida oma otsuste ja meie ühiste ressurssidega pikaajalisse väärtusloomesse: infrastruktuuri, haridusse ja teadusse. Seega peaks olulisim küsimus olema hoopis, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob.
Seotud lood
Liikuvusekspert Marek Rannala ja reisitehnoloogiaettevõtte juht Michal Leman hoiatavad, et praegune süsteem soosib autost sõltumist ning sellel on märkimisväärne mõju nii tervisele kui elukeskkonnale.
Tulevaste seaduste jõustudes peavad paljud tootmisettevõtted oma ärimudelite ringsust ja ressursikasutust hindama ning kus vaja, tegema uuendusi. 2025.a toimunud ESG praktikute aastakonverentsi vestlusringis arutleti selle üle, mis seisus Eesti ettevõtted ringsemale tegevusele üleminekus on ja kas ressursse ringselt kasutades on võimalik äritegevust kasumlikult jätkata.
Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 677 gigavatt-tundi ehk kahe protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas seejuures pea poole Eesti elektritoodangust ja kattis enam kui veerandi tarbimisest. Aastaks 2030 on Eestil eesmärk, et taastuvelekter kataks aasta lõikes 100% Eesti tarbimisest.
Tööstussümbioos ehk toorainete väärindamine on Eestis muu maailmaga võrreldes alles lapsekingades. Selle areng on vaevaline kindlatel põhjustel, selgitavad külalised Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates “Cleantech”.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele