Martin Malm: ESG eesmärk ei ole koostada aruannet, vaid tööriist muutuste juhtimiseks

Euroopa Liidu algatus vähendada ESG (keskkonnategurid (environment), sotsiaalsed tegurid (social) ja juhtimisalased tegurid (governance)) aruandluskohustust on tekitanud teravat arutelu. Enamus debatist keskendub aga aruandele koostamisele. Ettevõtted ei peaks kestlikkust ja selle aruannet nägema kui järjekordset bürokraatlikku formaalsust, vaid kui strateegilist tööriista, mis aitab neil lahti mõtestada vastutustundliku ja keskkonnaga arvestava majanduse mõjukohti. Mis on valesti läinud, et seda nii ei nähta?

Keskkonnaprobleemid pole kuhugi kadunud ning nende edasilükkamine ei ole lahendus. Loodusvarade ammendumine ja saastatus mõjutavad meid kõiki, olenemata sellest, kas tegutseme Euroopas või mujal maailmas. Ettevõtete tegevuse mõjud ei ole piiratud ainult nende tegutsemise asukohaga, pea kõigi ettevõtlusvaldkondade osa tegevusest või tarneahelast on seotud välismaailmaga.

Tarbija ja investor ootavad üha enam vastutustundlikkust. Ettevõtted, mis suudavad tõestada, et võtavad keskkonda ja sotsiaalset vastutust tõsiselt, saavad turul tugevama positsiooni. Pangad pakuvad soodsamaid finantseerimisvõimalusi mitte regulatsioonide tõttu, vaid riskihindamise põhjal, sest finantseerija soovib näha, et sinu tegevus on kestlik ka 30 aasta pärast.

See on juhi vastutus, mis eeldab pikaajalist vaadet ja ka laiapõhjalist arusaama sellest, kuidas teha kestlikke otsuseid tarneahelatest finantsjuhtimiseni. Just kestlikkuse juhtide koolitamine on ka TalTechi aastase magistrikava üks fookusi, sest ettevõtted vajavad muutuste juhte, kes kutsuvad organisatsioonides ja ühiskonnas esile positiivseid muutusi liikumisel kestliku ja tõhusa, mitteraiskava majanduse suunas.

ESG ei ole ainult aruanne, vaid terviklik lähenemine, mis hõlmab ettevõtete keskkonnamõjudega arvestamist, sotsiaalset vastutust ja juhtimisstandardeid. Samal ajal ei tohi ESG-st kujuneda bürokraatlik koorem, mis pärsib ettevõtluse paindlikkust ja innovatsiooni.

Euroopa Liidu liiga kiire ja jäik regulatsioon on viinud selleni, et paljud riigid ei ole suutnud direktiive õigeaegselt rakendada ning ettevõtjad on väljendanud muret ülereguleerimise ja liigse administreerimise pärast. ESG peaks olema suunatud tegelikele muutustele, mitte aruandluskoormuse kasvatamisele. Täielikult aruandlusest me ei pääse, kuid see peab olema põhjendatud.

Samal ajal on paljud ettevõtted, mis on ESG oma igapäevategevustes lahti mõtestanud, mõistnud, et see on ühelt poolt aidanud neil märgata, kuidas nad juba mitmes aspektis ESG nõudeid täidavad, ja teiselt poolt andnud selgema ülevaate võimalikest edasistest sammudest ja arengusuundadest.

Vaja on tasakaalustatud lähenemist, kus regulatsioonid ei pärsi ettevõtete konkurentsivõimet või tekitaks asjatut lisakulu. Liigne bürokraatia on teel ees just nendel ettevõtetel, mis tahaksid oma äri kestlikumaks muuta, kuid ei suuda täita keerulisi ja ressursimahukaid nõudeid. Tõhus ESG-poliitika peaks olema praktiline, ettevõtteid toetav ja andma neile vabaduse leida oma tegevusalale sobivaimad lahendused.

ESG ei ole vaid ettevõtjate vastutus, vaid eeldab avaliku- ja ettevõtlussektori koostööd. Avalik sektor peab tagama, et regulatsioonid toetaks eesmärkide saavutamist, ülikoolid ja teadusasutused saavad panustada vajaliku hariduse ja teadustööga ning ettevõtlussektor saab aidata kaasa lihtsustavate tööriistade ja tarkvaralahendustega.

Mõistlik oleks võtta korra samm tagasi, kuid mitte unustada, et kestlikkus ja ESG ei ole raport, vaid suund parema, üksteisega arvestava ja kestliku maailma suunas. Viimati oli meil jätkuvalt veel ainult üks planeet kasutada.