Harju Elektri kestlikkusaruanne: suurim mure on ikka tõrked tarneahelates
Harju Elektrile valmistasid eelmisel aastal taas enim muret tõrked tarneahelates, kuid klientide rahulolu püsis stabiilsena. Päikeseenergia kasutus on tõusuteel ja heitkogused languses. Esimest korda mõõdeti mõjuala 3 heitmeid.
Mullu jõudis 67% kontserni toodetest õigeaegselt kohale. Tarneraskused on küll pisut leevenenud, aga tarneajad püsivad kriisiaegsel tasemel Foto: Liis Treimann
AS Harju Elekter Group peab järgmisel aastal esitama esimest korda kestlikkusaruande. Värskest majandusaasta aruandest selgub, mis on ettevõtte keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased mõjukohad, tegevused, eesmärgid ja riskid.
Kestlikkusaruandluse ja ESG maailmas on palju ingliskeelseid lühendeid, mis kipuvad minema segamini. Anname selge ja kompaktse ülevaate, mida miski lühend tähendab ja keda puudutab.
Kõige olulisemateks ESG teemadeks peavad Eesti tööstusettevõtted energiakasutuse juhtimist, töötajate tervist ja ohutust ning ärieetikat. Suurim murekoht on regulatsioonide keerukus.
ESG nõuetes on palju tuttavat, kuid uus raamistik aitab senisest struktuursemalt ja metoodilisemalt läheneda. Eesmärgid olgu ambitsioonikad, et areneda ja teistega sammu pidada, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutest lähtuvalt on aastaks 2030 ikka veel suurem osa maanteel liikuvatest sõidukitest bensiini- või diislimootoriga. Neste partnerlussuhete juhi Mats Hultmani sõnul on tähtis üleminekuajal pakkuda kestlikke kütuselahendusi ka neile sõidukitele ja masinaparkidele, mida ei ole otstarbekas välja vahetada näiteks elektriliste vastu.