“Mul on hea meel, et arutelud on muutunud praktiliseks ‒ eesmärkide seadmisel kaalutakse läbi nendeni jõudmise viisid, mõjud ja alternatiivid,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Foto: Liis Treimann
Eile toimus Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, kus riikide ministrid arutasid esimest korda ELi kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta heitme vähendamise vahe-eesmärk ja viisid, kuidas seda saavutada. Lõppeesmärk on kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Lühiajaliselt 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst, aga tänavuste põlengute ja üleujutuste järelmid jäävad meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku 126 miljardi euro suuruse kahju.
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.