Ühtsed ja läbipaistvad palgasüsteemid on pigem suurettevõtetel, VKEd võivad tahtmatult palgalõhet hoopis suurendada, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.
Tööandja ei ole tihti ettevõttes valitsevast palgalõhest isegi teadlik enne, kui selle kohta esitatakse ametlik nõue, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait. Foto: Advokaadibüroo Rask
Sooline palgalõhe on Eestis 13,1% ning iga vastutustundlik tööandja saab teadliku palga- ja personalipoliitika abil seda vähendada.
Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See tähendab, et naistel tuleb tänavu töötada meestega võrdse palga teenimiseks 33 päeva rohkem. Palgalõhe on Eestis aastatega vähenenud, aga on ikka Euroopa suurim. Ka paistame Euroopas negatiivselt silma selle poolest, et majanduslik võim on meeste käes.
Stereotüüpidesse laskudes ei värba mitte kompetentsi, vaid vanuse ja soo põhjal, mis juba eos välistab pädevaid inimesi. Kui tõsine probleem on diskrimineerimine Eesti värbamiskultuuris ning kuidas kompetentsi värvata, seda jagavad kogenud personalijuhid “Rohepöörde praktikute” saates.
Toidutööstusfirmas Orkla järgitakse mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid nii värvates, töötajate vajadusi katvat hüvede paketti luues kui ka järjekordset heategevusobjekti valides. Kõigil nendel tegevustel on ka oma mõõdikud ja analüüs.
Baltikumi suurim metalluste tootja Tammer lõi aasta alguses roheklubi, et üheskoos töökeskkonda parandada ja töötajate teadlikkust tõsta. Roheklubi eestvedajad tõdevad, et üksi ei ole mõtet sellist klubi alustada ja hulluks ei tasu minna.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.