Kas kestlikum ja mõistliku hinnaga ühistransport on võimalik?

Mootor Grupi äriarendusdirektor Mart Raamat tõi Neste seminaril välja, et ühistranspordi kestlikumaks muutmisel tuleb silmas pidada juba kasutusel olevat sõidukiparki, erinevate kütuseliikide kasutamisega kaasnevaid piiranguid ja võimalusi ning bussiliinide spetsiifikat. “Kõigi otstarvete jaoks ühtset lahendust ei ole,” tõdes ta ning juhtis tähelepanu ka kuluefektiivsuse olulisusele ühistranspordi korraldamisel. Ühelt poolt peab ühistransport olema kaasaegne ja keskkonnasõbralik, kuid teisalt ka konkurentsivõimeline ja taskukohase hinnaga sõitjatele. Seda mõjutab lisaks aktsiisidele bussijuhtide palk.

95% transpordisektori heitkogusest tuleb Eestis maanteetranspordist, millest omakorda kõige suurema osa moodustab sõiduautode põhjustatud heide. Eriti probleemsed on süsinikuheite poolest lühikesed linnasõidud, mille saaks hõlpsasti asendada ühistranspordi või kergliiklusvahenditega. Raamat võttis fookusesse bussisõidud ning tõstatas küsimuse, kas keskkonnasõbralikumat ühistransporti on võimalik korraldada mõistliku hinnaga.

Busside süsinikuheide moodustab kogu maanteetranspordist Eestis ligikaudu kuus protsenti (132 000 tCO2, 2022), kuid lisaks tuleb näha ühistranspordi eelistamise mõju sõiduautode kasutamisele asulas ja ka linnade vahel. Kõige suurema mõjuga keskkonnale on linna- ja maakonnaliinid, millest kumbki põhjustab umbes kolmandiku busside süsinikuheitest. Linnaliinidest on omakorda kõige suurem süsiniku jalajälg Tallinnas, kus bussid läbivad aastas 35 miljonit kilomeetrit.

Sobivaimate lahenduste leidmisel avaldavad märkimisväärset mõju juba tehtud investeeringud ja olemasolev taristu. Raamat viitas ka maksustamise osatähtsusele. Hiljaaegu on masinapark asendatud sõidukitega, mis tarbivad subsideeritud keskkonnasõbralike kütustega. Asulates ja maakondades on eelistatud elektril ja biogaasil sõitvad bussid.

Suund elektrisõidukite kasutuselevõtuks on kasvamas, sest need bussid on vaiksemad ja hoiavad linnaõhu puhtama, kuid samas tuleb silmas pidada ka, et kasutatav elektrienergia oleks toodetud taastuvatest allikatest. “Roheenergial sõitvad bussid on oluline samm kestlikuma linnatranspordi suunas, aidates vähendada keskkonnamõjusid ja energiakulu. Kuigi elektribussi kasutamine on praegu veel veidi kallim, kui tavalise diiselmootoriga bussiga reisijate vedamine, siis keskkonnavõit tasub lisakulu kuhjaga ära,” tõdes ta.

Täielikult elektri pealt sõitvad bussid aitaksid Raamatu sõnul tõhusalt Eestis ühistranspordi sektori keskkonna jalajälge vähendada ja muudaksid bussiga sõitmise lisaks atraktiivsemaks. Samas tuleb iga energialiigi puhul arvestada selle sobivusega kindlate vedude jaoks. Elektribusside kasutamisel tuleb arvesse võtta suurt sõltuvust taristust ja vähest paindlikkust, mis samas linnaliinide puhul on lahendatav, sest päevasõidud on ette teada ning kasutada saab keskselt arendatud laadimistaristut. Elektribussid on tema sõnul hea lahendus ka kulutõhusat ja paindlikku korraldust vajavate kaugliinide ja tellimusvedude jaoks, kui sihtpunktides on olemas vajalik taristu ning laadimisvõimalus, sh lähiriikides.

Kõrvutades energiaallikatena elektrit, biometaani ja fossiilset diislikütust, on hinnavahe Raamatu sõnul marginaalne. Lisavõimalust kestlikuma reisijateveo pakkumiseks võimaldaks HVO, nagu näiteks Neste MY™ taastuvtoorainetest diislikütus, mis vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni võrreldes fossiilsete kütustega keskmiselt 90* protsendi võrra.

Vaatamata heitkoguste vähendamise mõjule, ei ole Eestis aga taastuvdiisli kasutuselevõtu jaoks loodud samaväärseid tingimusi, võrreldes teiste taastuvtoorainest kütuselahendustega. “Taastuvdiisel sobib hästi paindlikkust nõudvatele bussivedudele ehk kaugliinide ja tellimusvedude jaoks. Selle laialdasemaks kasutuselevõtuks on vajalik, et ebavõrdne toetuste jagamine lõpetataks,” rääkis Raamat.

Raamat rõhutas võrdsete võimaluste loomise tähtsust kõigile keskkonnasäästlikumatele kütustele, mis tooks tema hinnangul juurde ka uusi lahendusi ja turuosalisi. “Praegu toetab riik vaid kindlat liiki kestlikumaid kütuseid, kuid ainult nende abil ei täida me seatud heitkoguste vähendamise nõudeid vajalikus tempos. Ka riigi huvides on ambitsioonikas, nutikas ja kliendi vajadusest lähtuv veosektor ning just seda võiks ergutada.”

Õige toetusviisiga saab väga palju mõjutada, kuna vedude korraldajail tuleb vastasel juhul väga palju muid suuri kulusid kanda kestlikumale transpordile üle minnes. Nii elektrienergia kui ka biometaani kasutamisega kaasnevad kõrged kulud veeremile, lisaks on vajalik toetav taristu, mis tingib vähese või piiratud paindlikkuse vedude korraldamisel. Taastuvdiisli tugevuseks on, et saab kasutada olemasolevat sõidukiparki ja taristut ning ka müügikohti tuleb pidevalt juurde.

Kellelt aga eeskuju võtta? Pilgu võib heita Skandinaaviasse, kus riigid tempokalt võtavad kasutusse keskkonnasõbralikumaid lahendusi transpordi jätkusuutlikul korraldamisel. Taastuvallikatest energia kasutamise osakaal transpordis varieerub riigiti ja on Euroopa Keskkonnaagentuuri andmeil (2023) kõrgeim 29,5 protsendiga Rootsis. Eestis on see näitaja 11,6 protsenti ja näitab selget vajadust taastuvtoorainest kütuste aktiivsema kasutuselevõtu hoogustamiseks.