Marika Taal rahandusministeeriumist tõi välja kolm peamist kestlikkusaruandlusega seotud teemat, mis ettevõtjatele praegu küsimusi tekitavad.
- Marika Taali sõnul tuleb keskenduda suure mõjuga tegevustele, mitte pisitegevustele. Foto: rahandusministeerium
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõuniku Marika Taali sõnul on kestlikkusaruanne vajalik selleks, et ettevõtted – eriti suuremad ja mõjukamad – muutuksid üha kestlikumaks. “Kõige olulisem on see, et need ettevõtted, kes on suured ja Eesti majanduses olulised, hindavad oma mõjusid ja riske ja saavad aru, kus nad peavad muutuma ja viivad siis selle oma äristrateegiasse ja ärimudelisse sisse,” ütles Taal.
Seotud lood
Infortar avaldas esimese Euroopa standarditele vastava kestlikkusaruande. Kuidas ESG mõjusid määrati ning tegevusi ja eesmärke raporteeriti?
Harju Elektrile valmistasid eelmisel aastal taas enim muret tõrked tarneahelates, kuid klientide rahulolu püsis stabiilsena. Päikeseenergia kasutus on tõusuteel ja heitkogused languses. Esimest korda mõõdeti mõjuala 3 heitmeid.
Merko kasvuhoonegaaside heide vähenes aastaga 2%. Enamik heitmest pärineb materjalide kaevandamisest ja tootmisest, mis liigituvad mõjuala 3 alla, mida Merko aga veel ei hinda.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutest lähtuvalt on aastaks 2030 ikka veel suurem osa maanteel liikuvatest sõidukitest bensiini- või diislimootoriga. Neste partnerlussuhete juhi Mats Hultmani sõnul on tähtis üleminekuajal pakkuda kestlikke kütuselahendusi ka neile sõidukitele ja masinaparkidele, mida ei ole otstarbekas välja vahetada näiteks elektriliste vastu.