Rohetiigril valmis maakasutuse teekaart, mis suunab leidma ja kasutama keskkonnasõbraliku majandamise viise metsanduses, põllumajanduses, veekasutuses ja kaevandusaladel.
Maakasutuse teekaardi koostajate arvates peaks lisaks riiklikule looduskaitsele panustama ka vabatahtlikule.
Foto: Andras Kralla
Eestis on raske jõuda metsanduses ühise arusaamani, eriarvamused tulenevad peamiselt erinevatest seisukohtadest, kui palju ja kui intensiivselt metsa majandada, ütles teekaardi peatoimetaja ja riigikogu liige Mait Klaassen (Reformierakond).
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Vihmametsade kaitseks loodud Euroopa Liidu määruse edasilükkamine ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Ühistransport pakub tõhusat alternatiivi autostumisele ja mängib seega suurt rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Mootor Grupi äriarendusdirektor Mart Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport on võimalik, kuid see eeldab head tasakaalu leidmist erinevate tegurite vahel - tehnoloogia, keskkonnamõju, kuluefektiivsus ja kasutajale kättesaadav hind.