Eesti sihiks on saada Läänemere rohelaevanduse keskuseks. “See on võimalus, mida ei tohi maha magada”
Eestil on uus siht – saada Läänemere piirkonna juhtivaks laevade ümberehituse keskuseks. Kliimaministeeriumi eestvedamisel on käivitumas toetusmeede, mille eesmärk on meelitada siia projekte, mille koguväärtus võiks ulatuda kuni 170 miljoni euroni.
BLRT Grupi territooriumil Tallinnas Koplis on Eesti suurim ja võimsaim laevade hoolduseks, remondiks ja kaasajastamiseks mõeldud ujuvdokk. Tohutu seadeldis on nagu sümbol Eesti suundumustele saada oluliseks laevade ümberehituse keskuseks.
Foto: Andras Kralla
Merendusklastri ja tööstusettevõtete hinnangul võib tegu olla ühe viimase aja olulisema majandusvõimalusega, mis looks sadu uusi töökohti ja tooks märkimisväärselt lisandväärtust Eesti tööstusele. Kuid kas see ambitsioon on realistlik?
Välismaa laevandusettevõtted, kes tellivaid Eesti firmadelt töid, et muuta oma laevad keskkonnasõbralikumaks, saavad 15 kuni 30 protsenti remondile kulutatud rahast tagasi.
Eesti ja Läti koostöös stardib täna pilootprojekt Gorsmart, et arendada välja kaks nutipoid, mis aitavad tuvastada merereostust ja riikidel koguda reaalajas andmeid merekeskkonna seisundi kohta.
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanoolil sõitev laev. Praegu on rohemetanool diislist ja LNGst veel oluliselt kulukam, kuid tavakütused muutuvad aina kallimaks.
Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.