Oktoobri alguses avaldasime mitu ESG uuringut, mis võidutsesid kogu kuu. Lisaks võtsime süvitsi ette jäätmereformi. Vaata, mis on TOP5 kõige loetumat lugu oktoobrist.
- Kestlikkusuudistes tegid ESG uuringud oktoobrikuus puhta töö.
ESG uuringud
Suurfirmade uuring
Oktoobri alguses avalikustas Sustinere seitsmendat korda tehtud
suurfirmade ESG uuringu tulemused. Aastatega pole seis kahjuks paranenud. Vaid kümnendiku suurfirmade ESG raporteerimise tase on üle hea taseme piiri.
Kes on need ettevõtted, kelle raporteerimise tase on hea, ning mis uuringust veel selgus, saad lugeda
siit.
Sustinere kaasasutaja ja partner Marko Siller tõdes
Äripäeva raadio hommikuprogrammis uuringu tulemusi kommenteerides, et Skandinaavia ning Kesk- ja Lääne-Euroopa partneritest oleme küll mitu sammu maas, kuid sealne ühiskond ongi küpsem ja heaolu tase kõrgem. Sellegipoolest tuleb nendega sammu pidada. “Võimaluse sama keelt rääkida oleme jätnud kasutamata,” märkis Siller.
Värbamisuuring
ManpowerGroupi
rahvusvahelisest värbamisuuringust selgus, et lausa üheksal organisatsioonil kümnest ei ole ESG oskusi. Neist omakorda pooled püüavad oma töötajaid arendada ja koolitada.
“Praegu oleme veel ajas, kus paljud tööandjadki ei taju kestlikkust oma kõikide tegevuste orgaanilise osana, seda enam ei saa nende rollide edukat täitmist eeldada töötajatelt,” märkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.
Loe pikemalt ESG värbamisuuringust ja sellest, mis plaanid on ettevõtjatel ESG-ga tõsisemalt tegelema hakata,
siit.
ESG arvamuslugu
KIKi juht Andrus Treier kirjutas
põhjaliku arvamusloo ESGst, nentides, et ESG tuli ja jääb, tagasiteed ei ole. Eesti tugevus on tema sõnutsi andmerikkus ja vilumus teha nende põhjal paremaid otsuseid.
"Sellega seotud andmete väljatoomine ning sellest lähtuvalt võetud ettevõtete vabatahtlikud kohustused oma mõjude vähendamiseks on alles üks esimesi samme pikal teekonnal. Tagasiteed ei ole," kirjutab Treier.
Jäätmereform
Oktoobris oli kõva debatt jäätmereformi ümber. Nimelt on Eesti saanud mitu korda Euroopa Komisjonilt noomida, et me ei suuda olmejäätmeid piisavalt ringlusse võtta. Juba järgmisel aastal peame suunama 55% olmejäätmetest ringlusse. Olukorra parandamiseks valmistab riik praegu ette jäätmereformi.
“Ringlussevõtuga jäätmereform tegeleb väga-väga vähe. See jäätmereform tegeleb vilelaskmisega, kuidas jäätmeid liigiti koguda, kui palju konteinereid kuhugi koguda jne, aga mis nendest jäätmetest edasi saab,” põrutas Eesti Keskkonnateenuste juht
Argo Luude.
Ühes on nii avalik kui erasektor siiski samal meelel: ladestus- ja põletustasud peavad tõusma, et ringlussevõtt muutuks kõige soodsamaks variandiks.
Jäätmereformi teemal on ilmunud mitu lugu.
Debati kokkuvõte, kus arutlevad era- ja avaliku sektori esindajad. Lisaks
ringmajandusettevõtete liidu avalik pöördumine kliimaministeeriumile ja taristuministrile. Pakendiringluse ja ERMELi juhatuse liige
Alder Harkmann tõdeb, et maksame juba praegu selle eest, et piisavalt pakendit ringlusse ei võta.
Toiduliit hoiatab, et uued nõuded tõstavad toidukaupade hindu veelgi, kuigi
taristuminister Svet lubab, et pakendiaktsiisi ei muudeta.
TOP5 loetumat lugu
Seotud lood
ESG on kinnisvarasektoris üha tähtsamal kohal. Madalad palgad on endiselt probleem, kuid lisaks palganumbrile hinnatakse ka lisaväärtusi. Näiteks seda, et juhid käivad lund lükkamas ja lehti riisumas.
Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoid pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka ennetamine, näiteks tarbimise piiramine.
Mis on üles- ja allavoolu heitmed?
Mõjuala 3 on kaudne heide, mida on kõige keerulisem hinnata. Mõjuala 3 jagatakse omakorda üles- ja allavoolu tegevusteks. Mida täpsemalt tuleb mõõta? Selgitame enim kasutatava juhise, GHG Protocoli järgi.
Elektroonikaseadmete kogumine on uue aja haigus, hõivates kodudes aina rohkem väärtuslikku ruumi, tõdeb ringmajanduse ekspert Kadi Kenk. Ka Norstati uuring näitab, et üle poolte eestlastest jättis oma eelmise nutitelefoni sahtlisse seisma.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.