Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad

Rohepesu on ilmselgelt ebaeetiline, kuna see eksitab tarbijaid, nõrgestab usaldust ja takistab jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist. Värskes "Rohepöörde praktikute" saates jagavad saatekülalised Aire Rihe kliimaministeeriumist ja Katrin Bats Rimi Eestist soovitusi, kuidas teemas orienteeruda ning mida ette võtta.

Nii nagu teiste kestlikkusteemade puhul, tõdetakse ka seekord, et rohepesu vältimiseks tuleb alustada ikkagi päris algusest ehk oma ettevõtte keskkonnamõjude tundmisest kogu väärtusahela ulatuses.

Alles siis, kui mõjud on ära hinnatud, tekivad arusaam ja andmestik, mille pealt saab väita, kui keskkonnakestlik ollakse. Seda teadmist võiks julgelt avalikult kommunikeerida. Nendest sammudest, mida ettevõte on teinud, ja nendest tegevustest, millega parasjagu tegeletakse, avalikult rääkimine ei ole rohepesu. Vastupidi, selliseid tegevusi, mis viivad kestlikkuse poole, tulekski avalikult välja tuua, sest hea eeskuju on nakkav ning võib inspireerida teisigi sama tegema.

Rohepesu probleemi lahendamiseks on Euroopa Liidus töös nii mõndagi – näiteks digitaalne tootepass ja roheväidete direktiiv (ingl k green claim). Tuleva direktiiviga pannakse paika nõuded, kuidas võib väita, et ollakse roheline. Kindlalt on paigas see, et väited peavad olema kontrollitud, teaduspõhised ning avalikult kättesaadavad.

Saatejuht on Kerttu Metsar.