Kestlikkusuudiste sünnipäev! Aasta regulatsioonirägastikku, kasulikke spikreid ja õpetlikke kogemusi

Mida on Kestlikkusuudised aasta jooksul teinud? Siin meie ülevaade artiklitest, arvamusliidrite küsitlustest ja konverentsidest. Artikli lõpust leiad TOP 10 loetuimat lugu kogu aasta vältel.

Kui 2024. aasta mais elasime teadmises, et börsiettevõtted valmistuvad esimeseks auditeeritud kestlikkusaruande avaldamiseks ning sama kohustus terendab paarisajale Eesti ettevõttele, siis tänaseks on pilt kardinaalselt muutunud. Kestlikkusuudised on pidanud kõikidel tähtsatel arengutel näpuga järge ning selgitanud ise ja ekspertide abiga, mis muutub ja kuidas teadmatuses edasi minna.

Selgitasime mullu ESG aruandluse standardit ja nõudeid ning jagasime kestlikkusaruannete näiteid, ettevõtete õppetunde ja uuringuid. Detsembris võttis riik pärast pikka venitamist kestlikkusaruandluse direktiivi üle. Kirjutasime toona suure loo audiitorite vaatest, mis aitaks teise laine suurettevõtetel aruandluseks õigeaegselt valmistuda.

Puid istutatakse üle maailma ka selleks, et korvada oma süsinikuheidet, süsinikukrediitide äriga on kaasa läinud ka eestlased. Äripäeva kolleeg kirjutas uuriva loo, kuidas Eesti ettevõtjad teevad puude istutamisega loodusele hoopis suurt kahju.

Kestlikkusuudised on teinud kaks mahukat arvamusliidrite küsitlust.

Kuu aega tagasi lõpetasime teise, kus küsisime, milliseks peaks ESG muutuma praeguses regulatsioonide ebakindluses. Arvamusliidrid olid ühte meelt, et nüüd saab keskenduda sisule, mitte vormile, kuid nägemus, kuidas edasi minna, erines.

Eelmise aasta sügisel küsisime, kumb peab kohanema, kas sinu ettevõte/organisatsioon keskkonnaga või vastupidi. Arvamusliidrid olid veendunud, et kliimariskide maandamisest pole pääsu ning need, kes võtavad olukorda tõsiselt, leiavad lahendusi esimeste seas. Sellest, kui kiiresti ja kuidas minema hakata, on aga erinev arusaam.

Avasime Kestlikkusuudised möödunud aastal ESG praktikute aastakonverentsil, selle aasta veebruaris korraldasime menukat konverentsi teist korda. Äge oli näha, kuidas üheksa kuuga ESG maastik kasvas ja arenes ning läksime teemades oluliselt rohkem süvitsi.

Konverents toimus vahetult enne suuri muutusi, nii et teemasid, mida avada ja arutada, jagub kamaluga ka järgmiseks veebruariks, mil hinnatud konverents tuleb taas.

Detsembris lükkasime hoo sisse ESG ehituses ja kinnisvaras konverentsile, mis on meie esimene ühele sektorile suunatud ESG konverents. Sealgi jäi olulisi teemasid õhku, mida edaspidi lahata, nii et tänavu detsembris toimub konverents uuesti.

Kestlikkusuudistel on rõõm lüüa kaasa Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”, mille grande finale ehk sarja kolmas konverents toimub juba novembris. Loetud kuude pärast jõuame vastuseni, milline peaks olema Eesti majandusmudel 15 aasta pärast ehk 2040. aastal.

Meenutused konverentsidest leiad galeriist!

1. Nimekiri | Kes peab järgmisel aastal kestlikkusaruande esitama?

Nimekiri esimese laine ettevõtetest, mis pädeb endiselt.

Lihtsustatud kahese olulisuse hindamine, mis sobib just väiksematele ettevõtetele. Selline hindamisprotsess on siiani adekvaatne ja kasulik.

Abimaterjal ESG maailmas orienteerumiseks, lühendid on endiselt samad.

11 sektori suurimate ettevõtete ESG dokumendid.

Detailne, samas kompaktne ülevaade ESG leevendusettepanekutest ja kuidas see senist korda muudaks. Praegu endiselt väga aktuaalne ja pädev.

Nimekiri kestlikkusvandeaudiitoritest, kes võivad kestlikkusaruandeid auditeerida. Kutse jääb alles, aga kohuslasi, kelle raporteid auditeerida, enam eriti pole.

Euroopa Komisjon tuli välja ESG leevendusettepanekutega.

Esimese auditeeritud kestlikkusaruande Eestis avaldas TKM Grupp. Sel aastal esitab raporti kokku 9 ettevõtet.

Esialgne ajakava, värskeim info on leitav siit.

Kõikide mõjualade määramise õpetus, pädeb nüüd ja edaspidi.

Ülevaade Eesti turul pakutavatest ESG tööriistadest ja nende võimekusest.